Lõuna-California ülikooli (USA) teadlaste viimase selleteemalise uuringu kohaselt suurendab kõrge valgusisaldusega dieet keskeas riski elule ja tervisele 74%.
Kõrge kalorsusega toitude – nagu liha ja juust – regulaarne tarbimine suurendab oluliselt vähki ja teistesse haigustesse suremise riski, mistõttu tuleks nende sõnul loomsete valkude tarbimist pidada kahjulikuks. See on esimene uuring meditsiini ajaloos, mis statistiliselt tõestab otsest seost kõrge loomse valgusisaldusega dieedi ja mitmete tõsiste haiguste, sealhulgas vähi ja diabeedi tõttu suremuse olulise suurenemise vahel. Tegelikult räägivad selle uuringu tulemused veganluse ja kirjaoskaja, "madala kalorsusega" taimetoitluse kasuks.
Ameerika teadlased on leidnud, et kõrge valgusisaldusega loomsete saaduste (sealhulgas erinevat tüüpi liha, aga ka juustu ja piima) tarbimine mitte ainult ei suurenda 4 korda vähki surra, vaid suurendab ka teiste tõsiste haiguste tõenäosust. 74% ja suurendab mitu korda diabeeti haigestumist. Sellise sensatsioonilise teadusliku järelduse avaldasid teadlased 4. märtsil teadusajakirjas Cellular Metabolism.
Ligi 20 aastat kestnud uuringu tulemusena leidsid Ameerika arstid, et mõõdukas valgu tarbimine on õigustatud vaid üle 65. eluaasta, samas kui keskeas tuleks valku rangelt piirata. Kõrge kalorsusega toitude kahjulik mõju organismile on seega ligikaudu võrdne suitsetamisest põhjustatud kahjuga.
Kui populaarsed Paleo ja Atkinsi dieedid julgustavad inimesi sööma palju liha, siis reaalsus on see, et liha söömine on Ameerika teadlaste sõnul halb ning isegi juustu ja piima on kõige parem tarbida piiratud koguses.
Üks uuringu kaasautoritest, dr, gerontoloogiaprofessor Walter Longo ütles: „On eksiarvamus, et toitumine on iseenesestmõistetav – kuna me kõik sööme midagi. Kuid küsimus pole selles, kuidas 3 päeva venitada, küsimus on selles, millise toiduga saab elada 100-aastaseks?
See uuring on ainulaadne ka selle poolest, et täiskasvanuks saamist ei käsitletud toitumisretseptide osas mitte ühe ajaperioodina, vaid mitme eraldi vanuserühmana, millest igaühel on oma dieet.
Teadlased on leidnud, et keskeas tarbitud valk tõstab hormooni IGF-1 – kasvuhormooni – taset, aga aitab kaasa ka vähi tekkele. 65-aastaselt aga langeb selle hormooni tase järsult ning ohutult ja tervisele kasulikke toite on võimalik süüa kõrgema valgusisaldusega toite. Tegelikult pöörab see pea peale juba olemasolevad ideed selle kohta, kuidas peaksid sööma keskealised ja kuidas vanad inimesed.
Mis on veganite ja taimetoitlaste jaoks kõige olulisem, samas uuringus leiti ka, et taimne valk (näiteks kaunviljadest saadud) ei suurenda tõsiste haiguste riski, vastupidiselt loomsetele valkudele. Samuti leiti, et erinevalt loomsetest valkudest ei avalda tarbitud süsivesikute ja rasvade kogus tervisele negatiivset mõju ega lühenda eluiga.
"Enamik ameeriklasi sööb umbes kaks korda rohkem valku kui peaks – ja võib-olla on selle probleemi parim lahendus vähendada valgu tarbimist üldiselt ja eriti loomsete valkude tarbimist," ütles dr Longo. "Kuid te ei pea minema teise äärmusse ja loobuma täielikult valkudest, et saaksite kiiresti alatoitumise teenida."
Ta soovitas kasutada taimseid valke, sealhulgas kaunvilju. Praktikas soovitavad Longo ja tema kolleegid lihtsat arvutusvalemit: keskmises vanuses peate tarbima 0,8 g taimset valku kilogrammi kehakaalu kohta; keskmise inimese jaoks on see ligikaudu 40-50 g valku (3-4 portsjonit vegantoitu).
Võite mõelda ka teisiti: kui te ei saa rohkem kui 10% päevasest kalorist proteiinist, on see normaalne, vastasel juhul on teil oht tõsiste haiguste tekkeks. Samas on teadlased hinnanud eriti ohtlikuks rohkem kui 20% kalorite tarbimist valkudest.
Teadlased on katsetanud ka laborihiirtega, pannes neil kujunema tingimused vähi tekkeks (vaesed hiired! Nad surid teaduse nimel – taimetoitlased). Kahekuulise katse tulemuste põhjal väitsid teadlased, et hiirtel, kes olid madala valgusisaldusega dieedil, st neil, kes said 10 protsenti või vähem oma kaloritest valku, oli peaaegu poole väiksem tõenäosus haigestuda vähki või neil on 45% väiksemad kasvajad. kui nende kolleegid toideti keskmise ja kõrge valgusisaldusega dieeti.
"Peaaegu kõigil meist tekivad mingil eluhetkel vähi- või vähieelsed rakud," ütles dr Longo. "Ainus küsimus on, mis nendega edasi saab!" Kas nad kasvavad? Üks peamisi määravaid tegureid on siin tarbitava valgu kogus.