Esialgu oli Maa päev täis ühiskondlikku tegevust: inimesed avaldasid ja tugevdasid oma õigusi, naised võitlesid võrdse kohtlemise eest. Aga siis polnud EPA-d, puhta õhu seadust ega puhta vee seadust.
Peaaegu pool sajandit on möödas ning massilise ühiskondliku liikumisena alguse saanud rahvusvaheline keskkonnahoiule pühendatud tähelepanu ja tegevuse päev.
Maa päevast võtavad osa miljonid inimesed üle maailma. Inimesed tähistavad rongkäike, istutavad puid, kohtuvad kohalike esindajatega ja koristavad ümbrust.
Varajane
Kaasaegse keskkonnaliikumise kujunemisele on kaasa aidanud mitmed kriitilised keskkonnaprobleemid.
Rachel Carsoni 1962. aastal ilmunud raamat "Vaikne kevad" paljastas DDT-nimelise pestitsiidi ohtliku kasutamise, mis reostas jõgesid ja hävitas röövlindude, näiteks kaljukotkaste mune.
Kui kaasaegne keskkonnaliikumine oli alles lapsekingades, oli reostus täiesti nähtav. Linnu suled olid tahmast mustad. Õhus oli sudu. Hakkasime just taaskasutuse peale mõtlema.
Seejärel tabas 1969. aastal Californias Santa Barbara rannikut suur naftareostus. Seejärel muutis Wisconsini senaator Gaylord Nelson Maa päeva riiklikuks pühaks ja algatust toetas üle 20 miljoni inimese.
See ajendas liikumist, mis sundis USA presidenti Richard Nixoni looma Keskkonnakaitseagentuuri. Esimesest Maapäevast möödunud aastate jooksul on võidetud üle 48 suurema keskkonnavõidu. Kaitstud oli kogu loodus: puhtast veest kuni ohustatud liikideni.
USA Keskkonnakaitseagentuur töötab ka inimeste tervise kaitsmise nimel. Näiteks plii ja asbest, mis olid kunagi kodudes ja kontorites üldlevinud, on paljudest levinud toodetest suures osas kõrvaldatud.
Täna
Plastik on praegu üks suurimaid keskkonnaprobleeme.
Plasti on kõikjal – tohutud hunnikud, nagu Suur Vaikse ookeani prügilapp, ja loomade söödud mikrotoitained, mis jõuavad meie õhtusöögitaldrikutele.
Mõned keskkonnarühmad korraldavad rohujuuretasandi liikumisi, et vähendada tavaliste plastide (nt plastikkõrred) kasutamist; Ühendkuningriik on isegi teinud ettepaneku nende kasutamise keelustamiseks. See on üks võimalus vähendada taaskasutatavate plastijäätmete hulka, mis on 91%.
Kuid plastireostus pole ainus Maad ohustav probleem. Tänapäeva hullemad keskkonnaprobleemid on ilmselt tingitud inimeste mõjust Maale viimase kahesaja aasta jooksul.
"Kaks kõige pakilisemat probleemi, millega täna silmitsi seisame, on elupaikade kadu ja kliimamuutused ning need probleemid on omavahel seotud," ütleb National Geographic Society juhtivteadur Jonathan Bailey.
Kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ja riigi julgeolekut. See on põhjustanud selliseid nähtusi nagu Suure Vallrahu hävimine ja ebatavalised ilmastikutingimused.
Erinevalt esimesest Maa päevast on nüüd kogu maailmas keskkonnapoliitika ja meie mõju reguleerimiseks tugevam regulatiivne raamistik. Küsimus on selles, kas see jätkub ka tulevikus.
Bailey märkis, et nende keskkonnaprobleemidega tegelemine nõuab põhjapanevaid muutusi. "Esiteks peame loodusmaailma rohkem hindama, " ütleb ta. Siis peame võtma endale kohustuse kaitsta kõige kriitilisemaid piirkondi. Lõpetuseks juhib ta tähelepanu sellele, et me peame kiiremini uuendusi tegema. Näiteks aitab taimse valgu tõhusam tootmine ja taastuvate energiaallikate kasvatamine vähendada tema arvates suurima ohu mõju Maale.
"Üks meie suurimaid takistusi on meie mõtteviis: vajame inimesi, kes loovad emotsionaalse maailmaga ühenduse, mõistavad selle toimimist ja meie sõltuvust sellest," ütleb Bailey. "Sisuliselt, kui hoolime loodusmaailmast, väärtustame ja kaitseme seda ning teeme otsuseid, mis tagavad liikidele ja ökosüsteemidele jõuka tuleviku."