Iga sekund läheb prügimäele autotäis riideid. Tarbijad, kes seda mõistavad, ei taha osta mittekeskkonnasõbralikke tooteid. Päästdes planeeti ja oma äri, võtsid rõivatootjad ette banaanidest ja vetikatest asju õmmelda
Lennujaama terminali suuruses tehases tükeldavad laserlõikurid pikki puuvillaseid linasid, lõigates ära need, millest saaksid Zara jopede varrukad. Kuni üle-eelmise aastani kasutati metallkorvidesse kukkunud jääke pehme mööbli täitematerjalina või saadeti otse Põhja-Hispaaniasse Arteijo linna prügimäele. Nüüd töödeldakse need keemiliselt tselluloosiks, segatakse puidukiuga ja luuakse materjal nimega refibra, millest valmistatakse üle tosina rõivaeseme: T-särke, pükse, toppe.
See on Zara ja veel seitsme kaubamärgi omaniku Inditexi algatus. Kõik need esindavad moetööstuse segmenti, mis on tuntud üsna odavate riiete poolest, mis iga hooaja alguses ujutavad ostjate riidekapid üle ja lähevad mõne kuu pärast prügikasti või garderoobi kõige kaugematele riiulitele.
- Lisaks neile lubab Gap 2021. aastaks kasutada ainult mahefarmide või keskkonda mittekahjustavate tööstuste teenindajaid;
- Jaapani ettevõte Fast Retailing, kellele kuulub Uniqlo, katsetab lasertöötlust, et vähendada vee ja kemikaalide kasutamist hädas olevates teksades;
- Rootsi hiiglane Hennes & Mauritz investeerib idufirmadesse, mis on spetsialiseerunud jäätmete taaskasutamise tehnoloogiate arendamisele ja asjade tootmisele ebatraditsioonilistest materjalidest, näiteks seeneniidistikust.
"Üks suurimaid väljakutseid on see, kuidas pakkuda moemaailma üha kasvavale elanikkonnale, olles samas keskkonnasõbralik," ütleb H&Mi tegevjuht Karl-Johan Persson. "Peame lihtsalt üle minema jäätmevabale tootmismudelile."
3 triljoni dollari suurune tööstus kasutab kujuteldamatus koguses puuvilla, vett ja elektrit, et toota igal aastal 100 miljardit rõivatükki ja aksessuaare, millest 60% McKinsey andmetel visatakse ära aasta jooksul. Alla 1% toodetud asjadest võetakse ümber uuteks asjadeks, tõdeb Inglismaa uuringufirma Ellen MacArthur Foundationi töötaja Rob Opsomer. "Igas sekundis läheb prügimäele umbes terve autotäis kangast," ütleb ta.
2016. aastal tootis Inditex 1,4 miljonit rõivatükki. Selline tootmistempo on aidanud ettevõttel viimase kümnendi jooksul oma turuväärtust ligi viis korda tõsta. Nüüd on aga turu kasv aeglustunud: millenniumlased, kes hindavad “kiirmoe” mõju keskkonnale, eelistavad maksta elamuste ja emotsioonide, mitte asjade eest. Inditexi ja H&Mi tulud on viimastel aastatel jäänud alla analüütikute ootustele ning ettevõtete turuosad on 2018. aastal kahanenud umbes kolmandiku võrra. „Nende ärimudel ei ole jäätmetekkevaba,” ütleb Hong Kong Lighti tegevjuht Edwin Ke. Tööstuse uurimisinstituut. "Kuid meil kõigil on juba piisavalt asju."
Vastutustundliku tarbimise suundumus dikteerib omad tingimused: konkurentsieelise võivad saada need ettevõtted, kes lähevad õigel ajal üle jäätmevabale tootmisele. Jäätmete hulga vähendamiseks on jaemüüjad paigaldanud paljudesse kauplustesse spetsiaalsed konteinerid, kuhu kliendid saavad jätta asjad, mis seejärel taaskasutusse suunatakse.
Accenture'i jaemüügikonsultant Jill Standish usub, et jätkusuutlikke rõivaid tootvad ettevõtted suudavad ligi meelitada rohkem kliente. “Viinamarjalehtedest kott või apelsinikoorest kleit pole enam lihtsalt asjad, nende taga on huvitav lugu,” räägib ta.
H&Mi eesmärk on toota aastaks 2030 kõik asjad taaskasutatud ja jätkusuutlikest materjalidest (praegu on selliste asjade osakaal 35%). Alates 2015. aastast on ettevõte sponsoreerinud konkurssi idufirmadele, kelle tehnoloogiad aitavad vähendada moetööstuse negatiivset mõju keskkonnale. Võistlejad võistlevad 1 miljoni euro (1,2 miljoni dollari) suuruse toetuse nimel. Üks eelmise aasta võitjatest on Smart Stitch, mis töötas välja kõrgel temperatuuril lahustuva niidi. See tehnoloogia aitab optimeerida asjade taaskasutust, hõlbustades riietelt nuppude ja tõmblukkude eemaldamist. Startup Crop-A-Porter on õppinud lina-, banaani- ja ananassiistanduste jäätmetest lõnga looma. Teine võistleja on loonud tehnoloogia, mille abil eraldada segakangaste töötlemisel erinevate materjalide kiud, teised idufirmad aga valmistavad riideid seentest ja vetikatest.
2017. aastal hakkas Inditex vanu riideid taaskasutama n-ö ajalooga tükkideks. Kõikide ettevõtte püüdluste tulemuseks vastutustundliku tootmise vallas (orgaanilisest puuvillast asjad, sooniku ja muude ökomaterjalide kasutamine) sai rõivasari Join Life. 2017. aastal tuli selle kaubamärgi all välja 50% rohkem kaupu, kuid Inditexi kogumüügis moodustavad sellised riided mitte rohkem kui 10%. Jätkusuutlike kangaste tootmise suurendamiseks rahastab ettevõte Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ja mitme Hispaania ülikooli uurimistööd.
Aastaks 2030 plaanib H&M tõsta ringlussevõetud või jätkusuutlike materjalide osakaalu oma toodetes 100%-ni praeguselt 35%-lt.
Üks tehnoloogiatest, millega teadlased tegelevad, on rõivaste tootmine puidutöötlemise kõrvalsaadustest 3D-printimise abil. Teised teadlased õpivad segakangaste töötlemisel eraldama puuvillaseid niite polüesterkiududest.
„Püüame leida kõikidest materjalidest rohelisemaid versioone,“ ütleb German Garcia Ibáñez, kes jälgib Inditexi ringlussevõttu. Taaskasutatud materjalidest valmistatud teksades on tema sõnul nüüd ainult 15% taaskasutatud puuvilla – vanad kiud kuluvad ja tuleb uutega segada.
Inditex ja H&M ütlevad, et ettevõtted katavad ringlussevõetud ja taaskasutatud kangaste kasutamisega seotud lisakulud. Join Life'i esemed maksavad Zara kauplustes umbes sama palju kui muud riided: T-särke müüakse alla 10 dollari, püksid aga ei maksa tavaliselt rohkem kui 40 dollarit. H&M räägib ka oma kavatsusest hoida säästvatest materjalidest rõivaste hinnad madalad, ettevõte loodab, et koos tootmise kasvuga on selliste toodete omahind madalam. "Selle asemel, et sundida kliente kulusid tasuma, näeme seda lihtsalt pikaajalise investeeringuna," ütleb Anna Gedda, kes jälgib H&Mi jätkusuutlikku tootmist. "Usume, et roheline mood võib olla taskukohane igale kliendile."