Sisu
Saratovi piirkond on koht, kus saab oma südameasjaks kala püüda. Põldude, ojade ja jõgede vahele on peidetud palju väikeseid eraldatud järvekesi ja tiike, kus leidub erinevat tüüpi kalu. Ja siin voolab Volga jõgi, kust saab rohkem püüda kui paljudes teistes Venemaa jõgedes.
Saratovi piirkonna geograafia: veehoidlad
Saratovi piirkond asub Volga föderaalringkonnas. Volga jõgi, meie riigi peamine veearter, jagab piirkonna ligikaudu pooleks. Sellest läänes on Volga kõrgustik. Siinne maastik on künklik, sellesse kaldasse voolab vähe jõgesid. Idaosas on maastik madal, Volgasse suubub mitu jõge. Nende hulgas on Väike Karaman, Suur Karaman, Suur Irgiz, Eruslan. Navigeerimiseks ja maaparanduseks on ette nähtud mitu kanalit.
Seal on järved ja tiigid, mis on enamasti vanad jõed ja ojad, mis on vanasti tammitud, kuid nüüdseks kuivanud. Enamasti on nad nimetamata. Siit saab püüda ristikarpe, rüppe, viidikaid ja muid hapnikurežiimile vähe kapriisilisi kalaliike, kes eelistavad püsida seisvas vees. Siit võib leida ahvenarikkaid järvi, näiteks Engelsi linnast ida pool asuv nimetu järv. Kõige populaarsem on siin talvine kalapüük.
Piirkonna lääneosa on vähem asustatud kui idaosa. Siin voolavad jõed kuuluvad Doni jõgikonda ja voolavad sinna. Siin on palju maalilisi ja kauneid kohti. Kalureid tõmbavad Saratovi oblasti selles osas kaks jõge – Khoper ja Medveditsa. Need jõed meelitavad spinningu- ja lendõngemehi. Siit saate püüda võsa, asp ja muid ratsakalu. Kahjuks asuvad õngitsejate puhkekeskused peamiselt Volga enda peal ja siia peate minema, võttes kaasa kogu varustuse, paadi ja muud vabas õhus elamiseks. Kes aga soovib üksindust ja osadust loodusega, on need kohad ideaalsed.
Siin on palju väikseid veehoidlaid, sageli pole neid isegi kaardil märgitud. Kalapüük on sellistes kohtades aga sageli väga edukas – just seetõttu, et salakütid satuvad siia harvemini ja pole suurt survet. Näiteks Vjazovkas ja Ershovkas saab hästi püüda rusikaid ja ristikuid.
Suurem osa piirkonnast kuulub metsa-stepide vööndisse. Metsad on siin haruldased ja neid esindavad tavaliselt heitlehised liigid. Veehoidlate kaldad on aga enamasti võsastunud võsa, pilliroogu, leidub puid. Piirkonna idaosas on olukord mõnevõrra erinev – seal on palju metsaga kaetud maid. Kliima on siin üsna soe. Talved on pehmed, ilma tugevate külmadeta, kuid jõed ja järved on tavaliselt jääga kaetud ja lumega kaetud. Kuumad päevad algavad umbes mais. Kui on plaanis mitu päeva kalal käia, tuleb varuda piisavalt soola, et saaks püütud kala soolata ja päästa.
Volga
Piirkonna peamine veearter. Volgal on palju veehoidlaid. Piirkonna põhjaosas asub Saratovi veehoidla, mis varustab veega paljusid piirkonna ettevõtteid, aga ka linnu. Siin on Syzrani linn. Volga peal asub ka suurem osa kalapüügibaase, kus saab mugavates tingimustes ööbida ja paati rentida. Põhimõtteliselt asuvad nad Saratovi linna lähedal. See on väga mugav linnast väljas õngitsejatele, kes tulevad linna rongi või lennukiga ning ei pea kalapüügi alustamiseks kaugele sõitma.
Kalale minnes tasub meeles pidada kalapüügi reegleid. Kohalikud eeskirjad keelavad põhiliste kalaliikide kudemisajal paadist püügi. Keelatud on ka mõned muud viisid – püük kudemiseks nööri otsas, konksude koguarv üle kümne õngitseja kohta jne. Püütud kalade maksimaalsele kogumassile on seatud piirangud igal aastaajal – mitte rohkem kui kümme kilogrammi inimese kohta. Volga kalade järelevalvet leiab üsna sageli ning nad saavad kontrollida nii püügivahendeid kui ka saaki isegi harrastuspüüdjate seas.
Paraku on salaküttimine Volgal mastaapne. Esiteks teevad inimesed seda äärelinna- ja maapiirkondade madala elatustaseme tõttu. Samal ajal toimub peamine salaküttimine just kalade kudemisperioodil. Näiteks salakütt püüab suvel 50-meetrise silmaga võrku umbes 5–7 kg kala päevas, kudemise ajal võib see näitaja ulatuda 50 kilogrammini.
Levinud on võrkude süvamere panek, mida siis kassi abiga püütakse. Need võrgud jäävad sageli põhja, omanikud ei leia neid ning on tugevaks mädanemise ja kalahaiguste leviku allikaks. Kevadel on salaküttimise vastu võitlemine üsna keeruline, kuna väikelaevade liikumist ei saa peatada – paljudes kohtades on see ainuke transpordivahend. Salakütid püüavad sageli kudemiseks põhjapüünistega, rõngal, kusjuures saagid on üsna suured ja võivad ulatuda kuni 20–30 kilogrammini suguloomadeni.
Rannikuvööndis saab edukalt püüda särge ja roosärge. Volgal on kaldad sageli roostikuga võsastunud ning kalapüük toimub akendes või pilliroo piiril. Särg ja särg saavutavad siin suured suurused. Piisab, kui öelda, et kakssada grammi ja rohkem kaaluvad parved on siin levinud ja moodustavad suurema osa ujuvkaluri saagist. Võib-olla on see tingitud asjaolust, et nad salaküttidele erilist huvi ei paku, samuti nende elupaiga vabanemisest latikapüügi tõttu.
Volga peal keerleval mängijal on ka koht, kus hulkuda. Isegi kaldalt võib haugi püüda suurel hulgal – suvel on need lausa rohus. Mis siin rääkida ahvenast, keda siit võib püüda isegi kaldalt kudemas. Tihti püütakse paadist kinni chub, ide ja asp. Jigisõbrad võivad püüda kala püüda, kuid võrkude rohkuse tõttu on sellest saanud harvaesinev trofee. Võite proovida säga püüda – see on siin ja on aktiivne suvekuudel. Mõnikord võite püüda selliseid eksootilisi kalu nagu sterlet. Varem oli ta siin tavaline, kuid nüüd on tema tabamine erandlik nähtus. Sterleti püük lubatud viisidel ja lubatud aja jooksul on täiesti seaduslik, kuid püütava kala suurusele on seatud piirangud.
Tegelema
Volgale minnes eelistavad nad tavaliselt alumist käiku. Neid kasutatakse nii paadist kui ka kaldalt. Kaldalt ujuvpüügiks peaksite otsima kohti, kuna mitte kõikjal ei leia sobivaid kohti. Kuid väikestel veehoidlatel domineerib Tema Majesteet ujuk ja neid on siin päris palju. Väikesed ojad, jõed, kanalid, tammid ja kraavid on küll kalarikkad, kuigi mitte väga suured, aga seda on siit põnev püüda. Pilliroo ja rohu tihnikus saab suvise mormõška kallal edukalt püüda paljusid kalaliike.
Spinningupüügiks kasutavad kohalikud õngitsejad üsna pikki ridu. Millega see seotud on, pole päris selge. Kuid ilmselt on selliseid funktsioone, mille tõttu on Volga pikk varras parem. Väikestel veekogudel tasub kasutada lühemaid ridu, ka kaldalt püügiks, mis on tavaliselt võsastunud ja muu taimestikuga.
Kärbsepüük – harva võib seda varustust kodumaise kalamehe käes näha. Kärbsepüük on aga võimalik ja üsna edukas. Kuna piirkonnas on palju võsa, ide ja asp, ei jää lendur kalata. Püüda saab nii paadist kui kaldalt, kuid paat pakub kärbsepüüdjale palju eeliseid. On tõendeid selle kohta, et Khopra lisajõgedel kärbespüügi ajal püüti forelli.
Talvine kalapüük
Saratovi piirkond on koht, kus saab nii talvel kui ka suvel kala püüda. Kalapüügiks on kõige parem valida väikesed veehoidlad – nendel kerkib jää varem ja laguneb hiljem kui Volgal. Tavaliselt püüavad nad madalal, kuni kolme meetri sügavusel. Põhisaak on särg, punakas, ahven. Aeg-ajalt esineb ka mürsk. Haugid püütakse esimesel jääl ja talve lõpus, kui jäähaug hakkab kudema.
Puhkekeskused ja tasuline kalapüük
Nii puhkekeskused kui ka tasulised tiigid asuvad peamiselt Saratovi ümbruses. See pole juhuslik – seal asub peamine maksejõuline klientuur. Volgal on palju saari, sõrgasid, madalikuid ja tagaveekogusid, kus kalur saab paadi rentinud püüda trofeeeksemplari ja püüda palju väikesi kalu. Kalapüügibaasidest väärivad äramärkimist alused “Ivushka”, “Roger”, “Volzhino”, laagriplats “Plyos” ja baas “Rock”. Siin saate paadi rentida, kuid parem on tasuta paatide olemasolu eelnevalt kokku leppida. Igal juhul on baasis viibival õngitsejal alati võimalus auto turvaliselt parkida, perega mõnusatel vooditel toas ööbida ja söögitoas õhtust süüa ning mõnel juhul püütud kala ka küpsetada.
Kalastada saab ka tasulistel veehoidlatel. Enamasti on tegemist kunstlikult kaevatud tiikidega. Väärib märkimist, et kalapüügi hind pole siin liiga kõrge - 150–500 rubla päevas inimese kohta. Enamasti tuleb püütud kala aga kindlasti ära osta. Ülemise tiigi kasvanduses saab aga tasuta püüda kuni 4 kilogrammi kala.
Tuleb märkida, et enamasti on tasulise kalapüügi veehoidlad asustatud mitteröövkalaliikidega – karpkala, hõbekarp, rohukarp. Forellipüügiks on olemas Chernomorets ja Lesnaya Skazka paysites, kuid forelli vettelaskmise kohta tasub eelnevalt järele uurida. Kalapüügiteenuseid on tunnis, mille maksumus on alates 50 rubla tunnis. Enamikus tasulistes kasvandustes ei saa lantidega püüda, kuna on võimalik, et mitteröövkalad, kes ei ole landipüügi sihtobjektiks, saavad lutsu.
Tasulised veehoidlad on varustatud mugavate pinkide, kuuridega kalastamiseks, olemas on tualetid, parkimine ja muud mugavused. Kalade vettelaskmine toimub tavaliselt vähemalt kord nädalas, nii et reservuaaride väikest koormust arvestades võite alati loota saaki. Saab laenutada õngeritva, paadist püük on enamikus kohtades keelatud. Saratovi oblastis paysites on kõige lootustandvam kalapüügi tüüp tikuvarras ja feeder. Need võimaldavad kala püüda väikese tiigi mis tahes piirkonnas mis tahes kaldapunktist, võimaldavad kasutada sööta. Harva kasutatakse siin kala söötmist segasöödaga, nii et tavaliselt ei söödata üle ja reageerib söödale adekvaatselt.
Mida veel tasub teada
Kalapüük Saratovi piirkonnas võib olla üsna edukas. Võõrasse kohta minnes tuleks aga olla ettevaatlik kohalikega ja mitte üksi kalale minna. Igal juhul tuleks eelistada ööbimist kalapüügibaasis, kus saab auto parklasse jätta ja asjad majja või minna tasulisele veehoidlale. Kui teil on mõni kohalik kalagiidi sõber, võite teda usaldada. Ta ütleb teile, mis püügivahenditega ja millist kala hammustab siin hästi, millal peaksite ootama kõige aktiivsemat näksimist ning millal tasub hammustuse puudumisel kohta vahetada ja teise vastu kolida.