Kalapüük Leningradi oblastis

Leningradi oblasti territoorium, välja arvatud kaguosa, kuulub Läänemere basseini ja sellel on väga arenenud jõgede võrk, mis ulatub 50 tuhande km kaugusele. Suurimad, pikimad ja kõige olulisemad jõed valgala pindala poolest on järgmised:

• Niidud;
• Pluss;
• Oyat;
• Syas;
• Paša;
• Volhov;
• Mängi;
• Seade;
• Vuoxa;
• Tosna;
• Ohta;
• Sajab lund.

Muljetavaldav on ka 1800 järvede arv, sealhulgas Euroopa suurim järv Laadoga. Suurimad ja sügavamad järved on järgmised:

• Laadoga;
• Onega;
• Vuoxa;
• Otradnoe;
• Sukhodolsk;
• Vialier;
• Samro;
• sügav;
• Komsomolskoje;
• Balakhanovskoje;
• Tšeremenets;
• sagimine;
• Kavgolovskoe.

Tänu 25 jõest ja 40 järvest koosneva Leningradi oblasti hüdrograafiale on kalapüügiks kujunenud soodsad tingimused. Et lugejal oleks lihtsam püügikoha valikut teha, oleme koostanud parimate, tasuta ja tasuliste püügi- ja puhkekohtade reitingu.

TOP 5 parimat tasuta kalastuskohta Leningradi oblastis

Soome laht

Foto: www.funart.pro

Paljud Peterburi ja piirkonna kalastajad eelistavad mitte oma püügikohtadest eemale kolida, vaid püüavad tihedalt asetsevates piirkondades, selline kohalike kalurite seas populaarne koht on Soome laht. Laht pindalaga 29,5 tuhat km² ja 420 km pikkune suure vee sissevooluga sinna suubuvatest jõgedest, mis meenutab pigem mageveejärve kui lahte.

On selge, et sellise lahepiirkonnaga on kalapüügikoha valimisel keeruline iseseisvalt navigeerida, seetõttu otsustasime avaldada nimekirja paljulubavatest kohtadest Soome lahes:

• Tamm mandri ja Kotlini saare vahel.

Tänu oma transpordi mugavale ligipääsule ja kindla marsruudiga takso olemasolule pääsete hõlpsasti määratud asukohta. Nõrga hoovuse ja tasase põhja tõttu on välja kujunenud mugavad tingimused kalapüügiks, sügavus selles lahe osas ei ületa 11 m. Soojal hooajal kasutavad nad kalastamiseks ujukit, sööturit. Suurema osa saagist moodustavad särg, latikas ja latikas. Talvel püütakse sinti.

• Lõunaranniku alad.

Talve-kevadisel perioodil püütakse rannikust kaugemal asuvates asustatud piirkondades – Vistino, Staroe Garkolovo, Lipovo – edukalt tindi.

• Põhjaranniku alad.

Lahe põhjarannikul asuvat Privetninskoe, Sands, Zelenaya Grove peetakse suvekuudel kõige edukamateks püügiks: latikas, tuulehaug, mõõk.

GPS-koordinaadid: 60.049444463796874, 26.234154548770242

Laadoga järv

Foto: www.funart.pro

Euroopa suurim järv ei saa muud kui meelitada õngitsejaid oma kohtade väljavaatega ning 219 km pikkuse ja 125 km laiusega on, kus "ringi tiirutada", ainsaks takistuseks võivad olla alad sügavusega 47 kuni 230 m. Kalapüügiks sobivaimad kohad on arvukad saared, millest enamik asub järve põhjaosas. Järv on Neeva jõe läte, kuid samas on sellel üle 50 jõesuudme, millest suurimad on Vuoksa, Syas, Svir, Volhov, Naziia.

Laadoga järve jagab piir Karjala Vabariigi ja Leningradi oblasti vahel. Karjalale kuulub veidi üle 1/3 ranniku kirdeosa peseva järve pindalast. Veehoidla edelaosa kuulub Leningradi oblastisse, kus ihtüofaunasse kuulub üle 60 kalaliigi, millest paljud on tööstusliku püügi all – siig, koha, tihvt, riputus, rääbis. Harrastuspüüdjad “jahivad” järvel trofeehaugi, tare ja latikat. Järve suubuvate jõgede suudmed muutuvad lõhede ja forellide kudemispaigaks.

GPS-koordinaadid: 60.57181560420089, 31.496605724079465

Narva veehoidla

Foto: www.fotokto.ru

Kalapüük veehoidlal on seotud väiksemate raskustega, kuna rannajoonele pääsemiseks on vaja väljastada luba piiritsooni, sellised asjaolud on tekkinud veehoidla asukoha tõttu Venemaa ja Eesti piiritsoonis.

Veehoidla kaldal juhuslikke inimesi ei kohta, pea kõik õngitsejad tulevad siia trofeehaugi ja kulka püüdma. Vana kanali piirkonnas elavad suured kiskja isendid, seal ulatub suurim sügavus 17 meetrini, ülejäänud veehoidlas ei ületa sügavus 5 m.

Idarannikul asuvates madalikutes ja madala sügavusega aladel püütakse harjust, latikat, rästast, angerjat, lutsu, tibu, särge. Ülejäänud veehoidlal kalastamiseks on vaja veesõidukit, seda pole vaja kaasa võtta, kaldal on piisavalt kohti, kust saab mõõduka tasu eest paati rentida.

GPS-koordinaadid: 59.29940693707076, 28.193243089072563

Rohumaad

Foto: www.wikiwand.com

Luga jõgi on oma nime saanud eestikeelsetest sõnadest laugas, laug, mis tähendab madalikku, sood või lihtsalt lompi. Jõe lähtekoht asub Tesovskie soodes, mis asuvad Novgorodi oblasti territooriumil, ja suudmekoht asub 353 km kaugusel lähtest Soome lahe Luga lahes. Jõe akvatooriumis on laevasadam nimega Ust-Luga.

Jõge toidab lume sulamine, kuid suuremal määral 32 lisajõge, millest suurimad on:

• pikk;
• Vruda;
• Saba;
• Lemovzha;
• Sisalik;
• Seade.

Jõe põhi on valdavalt liivane, see on umbes 120 km pikkune lõik, ülejäänud jõgi põhjaga kärestikku moodustavatest lubjakiviplaatidest. Moreenikõrguste ristumiskohas tekkisid Kingisepa ja Saba kärestik. Jõgi ei ole sügav, keskmine sügavus ei ületa 3 m ja sügavamad lõigud ei ületa 13 m.

Tänu arvukatele lõhedele ja kärestikkudele on jõgi kõige populaarsem kärbsepüügihuviliste seas; harjusest on saanud lendkalameeste peamine püügimärk.

Feederpüügi austajad eelistavad püüda linaskit, ristikarpkala, sirti, idi ja särge ning spinninguga õngitsejatel on suurepärane võimalus püüda mõni hea isend haugi või kulge. Sügise kahel viimasel kuul sisenevad lõhed Soome lahest jõkke kudema.

Kõige lootustandvamateks kalapüügikohtadeks peetakse asulate lähedal asuvaid jõelõike: Maly ja Bolshoi Sabsk, Klenno, Lesobirža, Kingisepp, Luga, Tolmachevo.

GPS-koordinaadid: 59.100404619094896, 29.23748612159755

Võsokinskoe järv

Foto: www.tourister.ru

Kohalike standardite järgi väike veekogu Viiburi rajoonis, mis on ümbritsetud okasmetsaga kuni rannajooneni, ulatub põhjast lõunasse 6 km, järve kõige laiem osa on 2 km. Järv sai oma nime tänu oma ülemisele asukohale Soome lahe suhtes. Järve ümbritseb lisaks metsale soode ja soodega ala.

Järve põhi on liivane, kuid Kamariny neeme külgnevale territooriumile on tekkinud kivihari. Vaatamata sellele, et järv on ümbritsetud metsadega, läbistavad järve pidevalt tugevad õhuvoolud; talvise tugeva tuule tõttu on pakast raskem taluda, seega ilma talveülikonnata parem jääle mitte minna.

Primorsky rajooni kalurid tulevad järve äärde mitte ainult kala püüdma, vaid ka peredega või suurte ettevõtetega puhkama, asulate puudumine läheduses aitas kaasa spontaansete telklaagrite tekkele. Vähesed inimesed saavad kiidelda järvel käinud eriliste trofeedega, kuid stabiilne suutäis on tagatud.

Suurima populatsiooni võtsid järves vastu: ahven, latikas, haug, särg, harvem siig, tuulehaug, tatt. Parimaks kalapüügipiirkonnaks peetakse Senokosnaja jõe suudme lähedust.

GPS-koordinaadid: 60.30830834544502, 28.878861893385338

Leningradi oblasti kalapüügi TOP-5 kõige paremini tasustatud kohta

Monetka järv, puhkekeskus “Kalafarm”

Alates 2005. aastast on järvel sisse viidud tasuline kalapüük, levinuim kala on karpkala. Järve vasakkalda ja keskosa suhtes paiknevad sügavaimad liivase põhja ja mudalasundiga alad, mille sügavus on 5–7 m.

Järve ümbritseb maaliline männimets, kuid kalda taimestik sellest kalastamist ei sega, kuna kaldale on paigaldatud platvormid ja lehtlad, kuhu saab vihma ja päikese eest varjuda. Võimalik rentida paat, millega leiad endale sobiva platsi veidi üle 8 hektari suurusel järvel.

Lisaks trofeekarpkalale ja siin on üle 12 kg isendid, saab püüda rohukarpi, forelli, tuura, ahvenat, särge, ristikarpkala ja haugi. Forelli hakkab intensiivselt püüdma sügisese jaheduse saabudes ja veetemperatuuri langedes. Harvem on kaaspüügis latikas, säga, siiga, viidikas.

GPS-koordinaadid: 60.78625042950546, 31.43234338597931

GREENVALD Kalapüük

Asukoht sobib hästi puhkamiseks nii suurele õngitsejate seltskonnale kui perele õngeritv käes. Enne kodust lahkumist pakutakse teile saaki suitsutada, mille peamise koha hõivavad forell.

Maalilise järve kallas asub maanteest 29 km kaugusel, veehoidla sissepääsud on aga õilistatud, nagu ka baasi territoorium. Arenenud infrastruktuur, järve ümbritsevad maalilised kohad männimetsaga, hubased Skandinaavia stiilis külalistemajad – kõik see tagab mugava ja lõõgastava äraolemise.

Puhkemajad on projekteeritud 2-4 inimesele, maja on varustatud terrassiga, kust avaneb vaade järvele ja pääs kaldale, maja on varustatud köögiga koos vastava tehnikaga, interneti ja TV side. Igal hommikul on hooliv personal valmis pakkuma kõigile baasis puhkajatele hommikusööki (hommikusöök on majutuse hinna sees).

Õhtul on teie teenistuses panoraamvaatega grillbaar, päeval on väsinud õngitsejatele avatud puuküttega saun. Baasi territooriumil asub kalapood ja kalastustarvete muuseum.

GPS-koordinaadid: 60.28646629913431, 29.747560457671447

"Lepsari"

Kolmest maalilises piirkonnas asuvast Lepsari samanimelisest jõest 300 m kaugusel asuvast tiigist on saanud veehoidlad piirkonna elanikele, kes soovivad veeta vaba aega õng käes ja mugavates tingimustes.

Järves on palju karpkala, rohu, forelli, viidika, säga, ristikarpkala, hõbekarpkala ja karpkala asurkond. Tiigid asuvad Peterburist 22 km kaugusel, baasi territooriumile on mugavad sissepääsud, parkimine.

Heaperemehelikult korraldatud baasi omanikele renditakse varustust, paate, grille, matkavarustust, aga ka sööda ja sööda müük. Vee ligipääsud on varustatud puitplatvormidega, mille alguses püstitati külalistemajad ja suvepaviljonid.

Kõiki kolme veehoidlat asustati viimase kahe aasta jooksul kahel korral karpkala, forelli ja hõbekarpkalaga ning ühes neist asustati kuninglikku viidikast. Lisaks loetletud kalaliikidele elavad veehoidlates: ristikarp, haug, peegelkarpkala, rohukarp, säga.

GPS-koordinaadid: 60.1281853000636, 30.80714117531522

"Kalatiigid"

Kalatiigid asuvad Ropsha maa-asulast väikese kaugusel, veehoidlad on haugi, karpkala ja forelli spordi- ja amatöörpüügi objektid. Veehoidlate kallastele rajati uued puhke- ja turismikompleksid. 6 tiigi territoorium on haljastatud, rajatud on suvilad grillinurgaga, uuendatud menüüga RestoBar ja kodune toiduvalmistamine.

Baasi territooriumil on mänguväljak, kinnine lehtla koos grillimisvõimalusega ja grill. Algajatele pakutakse juhendaja abi ja tasuta koolitust kalapüügi algtõdedes. Sümboolse lisatasu eest töötlevad baaskokad teie eest saagi ja suitsutavad.

Püük on lubatud ainult kaldalt, kuid pideva asustamise tõttu see hammustuse intensiivsust ei mõjuta. Samuti on olemas nelja tüüpi paindlik tariifisüsteem:

• "Ma ei tabanud seda - ma võtsin selle"

Tariif algajatele, kes tulevad lühikeseks ajaks. Isegi saagi puudumisel varustatakse teid tariifitasu eest kalaga.

• Pyaterochka

Tariif kogenud kalastajatele, näeb ette 5 kg forelli püüdmise.

• "Püütud ja vabastatud"

See ei näe ette saagi eest tasumist, sobib sööda ja püügivahenditega katsetamise austajatele.

• “Püütud-võtsid”

Kogu perega kalastada soovijate tariif näeb ette 3-4 inimese osalemise, saagi eest tuleb tasuda eraldi.

GPS-koordinaadid: 59.73988966301598, 29.88049995406243

Sepad

Foto: www.rybalkaspb.ru

Kui teie eesmärk on palju kalu ja vaba aja veetmist, peate tulema Kovashisse. Spetsiaalselt kalakasvatuseks ja õngitsejate vaba aja veetmiseks loodud tehisreservuaar. Kogu 3-kilomeetrine veehoidla ümbermõõt on varustatud puidust veeplatvormidega.

Tasuline veehoidla “Kalapüük Kovashis” asub maalilises kohas Sosnovy Bori lähedal. Suurem osa veehoidlast on süvaveeline, liivase põhjaga. Veehoidlas püüavad nad peamiselt ristikarpkala, keskmise suurusega karpkala, haugi ja ahvenat. Selle asukoha peamine eelis võrreldes eelmiste meie reitingus olevatega on madal tasu.

GPS-koordinaadid: 59.895016772430175, 29.236388858602268

Leningradi oblastis kalapüügi kudemiskeelu tingimused 2021. aastal

Veebioloogiliste ressursside kogumiseks (püüdmiseks) keelatud alad:

Vuoksa järve-jõgede süsteemi lisajärvedes: Madal, Lugovoe, Bolshoi ja Maloje Rakovoe, Volochaevskoe, neid järvi Vuoksa jõega ühendavates jõgedes ja kanalites;

Narva jõgi – Narva hüdroelektrijaama tammist maanteesillani.

Veebioloogiliste ressursside kogumiseks (püüdmiseks) keelatud tähtajad (perioodid):

jää lagunemisest kuni 15. juunini – latikas, koha ja haug;

1. septembrist kuni külmumiseni Otradnoe, Glubokoe, Võsokinskoe järvedes – siig ja rääbis (ripus);

1. märtsist 31. juulini Soome lahte suubuvates jõgedes, välja arvatud Narva jõgi, silmud;

1. märtsist 30. juunini Narva jões – silmud;

1. juunist 31. detsembrini fikseeritud võrkudega (v.a atlandi lõhe (lõhe) püüdmine vesiviljelusse (kalakasvatus) Narva jões).

Veebioloogiliste ressursside tootmiseks (püügiks) keelatud:

Atlandi tuur, lõhe (lõhe) ja jõeforell (forell) kõigis jõgedes (koos lisajõgedega), mis suubuvad Laadoga järve ja Soome lahte, sealhulgas eelsuudmealad, mõlemas suunas kuni 1 km kaugusel ja sügavamal järve või lahte (välja arvatud veebioloogiliste ressursside kaevandamine (püük) vesiviljeluse (kalakasvatuse) eesmärgil); siig Volhovi ja Sviri jões, Vuoksa järv-jõe süsteemis.

Materjalide põhjal: http://docs.cntd.ru/document/420233776