Pilet loomaaeda
“Kontaktloomaaiad on loodusega lähenemise koht, kus saab mitte ainult loomi vaadata, vaid ka toita, ja mis kõige tähtsam – meelepärast elanikku katsuda ja üles võtta. Tihe kontakt loomadega sisendab inimestesse armastust nende vastu. Suhtlemine loomastikuga mängib soodsat rolli laste arengus, rahuldab esteetilisi vajadusi ja täidab kasvatuslikku funktsiooni.
Sarnane teave on postitatud paljude kontaktloomaaedade veebisaitidele. Tingimusteta kasu teile ja mulle, kas pole? Miks aga tekitavad “puudutavad” loomaaiad loomakaitsjate seas protesti ja kas tõesti on võimalik neid kohti külastades sisendada armastust fauna vastu? Mõtleme selle järjekorras välja.
Tere tulemast lava taha
Pailoomaaedadesse kogutakse loomi meie planeedi erinevatest piirkondadest. Looduses on nende elupaiga tingimused temperatuuri, niiskuse ja paljude muude parameetrite poolest väga erinevad, mistõttu on iga liigi vangistuses oma eripärad, mida kontaktloomaaedades kunagi jälgida ei saa.
Kui olete kunagi sellistes loomaaedades käinud, siis proovige meenutada, milline ruum välja näeb: betoonpõrand ja pisikesed aedikud ilma varjualusteta. Kuid varjupaigad on paljudele liikidele äärmiselt vajalikud: loomad võiksid sinna peitu pugeda või toitu varuda. Privaatsuse puudumine viib lemmikloomad lõputu stressi ja kiire surmani.
Samuti ei näe te aedikutes peaaegu kunagi veekausse. Kause puhastatakse, et hoida neid terve päeva puhtana, sest külastajad võivad need kogemata ümber lükata ja loomad roojavad sageli.
Lemmikloomaaedade töötajad püüavad puurid põhjalikult puhastada, et ebameeldiv lõhn külastajaid eemale ei peletaks. Loomade jaoks on spetsiifilised lõhnad aga loomulik keskkond. Märkide abil määravad nad oma territooriumi ja suhtlevad sugulastega. Lõhnade puudumine desorienteerib loomi ja põhjustab ärevust.
Lisaks pole sellistes loomades praktiliselt ühtegi täiskasvanud loomi ja suuri isendeid. Peaaegu kõik elanikud on väikesed närilised või pojad, kes on emast lahti rebitud ja kogevad suurt stressi.
Meenutage puuri ümber tormavat oravat, sihitult aedikus ringi uitavat karupoega, valjult karjuvat papagoi ja pidevalt trelle närivat kährikut. Sellist käitumist nimetatakse zoochoosiks. Lihtsamalt öeldes lähevad loomad hulluks instinkti allasurumise, igavuse, tüdimuse ja sügava stressi tõttu.
Teisest küljest võib sageli kohata apaatseid ja väsinud loomi, kes tõmbuvad koos, otsides kaitset ja lohutust.
Agressiivsus ja rünnakud külastajate vastu on levinud ka loomaaedades – nii püüavad hirmunud loomad end kaitsta.
Iga päev loomaaia avamisest kuni tööpäeva lõpuni pigistatakse, korjatakse, pigistatakse, kägistatakse, kukutatakse loomi, aetakse mööda aedikust taga, pimestatakse kaameravälkudest ja äratatakse pidevalt öise eluviisiga inimesi.
Loomaaiad ei paku haigetele loomadele haiglaid, mistõttu piinatud ja kurnatud antakse röövloomadele toiduks ning asendatakse uutega.
Lapsed ei kuulu siia
Loomade heaolu eeskirjad nõuavad vaktsineerimist vastavalt vaktsineerimiskavale ja igas loomaaias peab olema täiskohaga veterinaar. Neid nõudeid aga sageli ei täideta, kuna need nõuavad raha. Seetõttu tuleb eraloomaaianurkades loomadelt hammustada saanud inimestele määrata marutaudi süstimise kuur.
Lastele ei ole ohutu loomadelt pihta saada ja hammustada. Jaanalinnu nokk on väga massiivne, liigutused teravad, puuri lähedale tulles võib silmata jääda.
Peaaegu kunagi ei tule sulle vastu spetsialist koos juhistega, ei anna kingakatteid ega palu käsi pesta ning seda näeb ette ka loomapidamise eeskiri. Loomadega kokkupuutel kanduvad patogeenid edasi. Loomad võivad tänavalt nakkuse korjata, ise haigestuda ja külastajaid nakatada.
Kuidas asendada vajadust loomadega suhelda
Kui tahad olla looduslähedane, siis loomaaiad pole just parim koht. Et tutvumine oleks kasulik, ei piisa ainult loomale otsa vaatamisest või silitamisest. Tuleb jälgida harjumusi ja käitumist looduskeskkonnas, kuulata, mis hääli ta teeb, vaadata, kus ta elab ja mida sööb. Selleks on metsaparkide tsoonid, kus võib kohata taltsutavaid oravaid ja linde. Samuti saate alati külastada looduskaitsealasid ja varjupaiku, kus elavad tapmise ja julmuse eest päästetud loomad. Siin võib näha terveid kährikuperekondi, eesli- ja hobusekarju, pardipoegade poegi ning suurkiskjate sõprust lemmikloomadega. Need loomad ei saa enam oma loomulikku keskkonda tagasi pöörduda, sest nad sündisid vangistuses ja kannatasid inimese käe läbi, kuid kaitsealadel on neile loodud kõik tingimused turvaliseks elamiseks: tohutu vabaõhuala, mis on rikas taimestik ja loodusmaastik.
Paljud teadus- ja hariduskeskused kutsuvad kõiki külastama interaktiivseid loomaaedu, kus saab tänu satelliitsidele näha loomi nende loomulikus elupaigas. Kogu maailm eemaldub loomaaia formaadist, kus külastajate uudishimu rahuldamiseks tuuakse ühte kohta kokku erinevatest kliimavöönditest pärit loomad.
Loodusele lähemale jõudmiseks vii laps metsa. Ja loomadega saab otse suhelda külas või varjupaikades, kuhu lubatakse oma lemmikloom jalutama viia.
Nagu näete, ei täida lemmikloomade loomaaiad mingeid harivaid ega esteetilisi funktsioone. See on äri, mis peidab end heade eesmärkide taha ja eesmärgid ise on oma olemuselt isekad, kuna ei võeta arvesse elanike olulisi vajadusi. Ja selline loomadega tutvumine õpetab lastele vaid tarbimissuhtumist loodusesse – lemmikloomad loomaaedades pole neile muud kui mänguasjad.